Ükspäev käisime Guillaumega jalutamas ning nägin ühes hoovis sellist puud! Prantslased kutsuvd seda puud kui "Désespoir du singe", mis tähendab ahvi meeleheidet. :D
Tšiili araukaaria on kõige külmakindlaim liik Araukaaria perekonnast. Ta on looduslik Kesk- ja Lõuna-Tšiilis ja lääne-Argentinas ja ta on igihaljas puu, kes kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve paksus ulatub kuni 2 meetrini. Tema kohta öeldakse ka elav fossiil ning ta on Tšiili rahvuspuu.
Lehed - õigemini okkad on paksud, sitked, kolmnurksed, 3-4 cm pikad ning 1-3 cm laiad ja teravate äärte ja otstega - sellest ka inglisekeelne nimi - Ahvipuslepuu - ehk ahvidel on täielik pusle sinna otsa ronida. Okkad püsivad puul 10-15 aastat või rohkem, seega kogu puu on kaetud, välja arvatud vanemad oksad.
Nad on tavaliselt kahekojalised - isas- ja emaskäbid on erinevatel puudel, mõned üksikud võivad kanda mõlemaid käbisid. Isaskäbid on piklikud ja kurgikujulised, avanedes 4 cm pikad, valminult 8-12 cm pikad, pärast tolmeldamist 5-6 cm pikad. Puud on tuultolmlejad. Emaskäbid on küpsed 18 kuud pärast (sügisel) tolmlemist ning on ovaalsed, suured, 12-20 cm läbimõõduga ning võib sisaldada kuni 200 seemet. Kui käbid lagunevad, siis vabanevad seemned, mis on 3-4 cm pikkused (pähklimoodi) ja neid levitavad oravad ja pasknäärid. Seemned on söödavad!
No comments:
Post a Comment